Viimasel ajal on varasemast rohkem silma jäänud, et muidu armsad kodukoerad pääsevad oma alalt minema ja on murekohaks ümberkaudsetele inimestele. Kehtiva korra järgi ei tohi koer omapäi jalutama pääseda ning selle eest on vastutav koera omanik. Jagame omalt poolt mõned mõtted ja soovitused, kuidas jalutama pääsevat koera soovitud territooriumil hoida:
Esimene soovitus on loomulikult kindel ja piisavalt kõrge aed. Lisaks kõrgusele on vaja tähelepanu pöörata ka aia alumisele servale, et sealt ei saaks läbi pugeda ega ka alt läbi kaevata. Kui juba aed olemas, saab alumise serva kindlustamiseks aia seestpoolt näiteks tänavakivi plaatidega ääristada, kasutada aia all äärekivimooduleid või ka prussi maasse kaevata(min 150mm). Tasub veel üle vaadata, et aia ääres ei oleks esemeid jms, mille peale ronides koer siiski aia ületada saaks.
Kui piirata koer väiksema territooriumi peale, kui terve õueala, on levinuim lahendus aediku ehitamine. Sellele kehtivad samad soovitused, mis tavalisele piirdeaiale, aga aediku puhul peab eriti keskenduma sellele, et välistada võimalused, kuidas koer sealt iseseisvalt lahkuda saaks. Hea aedik on koera jaoks piisava suurusega, selles on ilmastikukindel (vajadusel soojustatud) kuut või varjualune ning lisaks on seal ka muid päikese eest varjumise võimalusi. Aedikus peab alati ka joogivesi olemas olema.
Aia või ka aediku ehitamine on jällegi üsna kapitalimahukas tegevus, mis paneb tihti alternatiive otsima. Järgmine variant on kasutada kariloomadele mõeldud elektrikarjust, mis ei ole esteetiliselt küll nii ilus vaadata, aga toimib väga efektiivselt. Selle lahenduse peale minnes on aga vaja koera esimestel päevadel selles olema harjutada/õpetada. Õnneks läheb see protsess üsna kiirelt, sest piir on visuaalselt nähtav ja füüsiliselt selgelt tuntav ning peale esimest, hiljemalt teist, särtsu koer enam piiri ei testi. Samuti saab elektrikarjust kasutada kombinatsioonis tavalise aiaga, ääristades viimase ülevalt ja alt karjusenööriga. See hoiab soovimatud külalised väljas ja enda koera kenasti aias sees. Elektrikarjuse kombinatsioon tavalise aiaga võimaldab edukalt kasutada aia materjalina ka näiteks metsloomavõrku, mis on oluliselt taskukohasem, kui mõni muu aia liik.
Neljanda variandina on võimalik kasutada erinevaid raadiopiirdeid. See on meie pakutud variantidest soodsaim, aga koerale kõige raskemini õpitav ja tajutav ning füüsilise piirde puudumise tõttu on see ka kõige kergemini “läbi joostav”. Selle lahenduse peale minnes tasub arvestada, et koera õpetamine on võtmetähtsusega ning see protsess võtab aega ca 2 nädalat, mille jooksul koera sellele territooriumile omapead lahti lasta ei saa. Kui õpetamise protsess jääb poolikuks või koer õpib alguses ära, kuidas piirist “läbi joosta” siis pärast on väga keeruline seda koera uuesti raadiopiirdes olema õpetada. Lisaks on selle lahenduse puhul ka elektrikatkestuse risk selgelt olemas.
Koera ketis pidamist me ei poolda ega ka soovita, sest ei pea seda koera jaoks ei heaks ega ka turvaliseks elamise viisiks. Lisaks on riiklikul tasandil kuulda olnud, et ketis pidamise keelustamise aeg ei ole kaugel, seega tasuv juba praegu muid variante kasutama hakata.