Paljud koerad ei talu üksi olemist ja hakkavad ust kraapima, haukuma ning valjuhäälselt ulguma kui peremees kodust ära läheb. Kui koer ulub, on ta ahastuses ning ootab oma peremeest pikisilmi ruttu koju tagasi. Tema keha on pinges, saba on sorgus ning võib juhtuda, et hirmust ja stressist pissib koer tuppa. Koera ainuke mõte on „Millal peremees koju tagasi tuleb?“
Selleks, et lahusolekust üle saada, on tarvis kogenud koertetreeneri abi ning hunnik kannatust.
Järk-järgult tuleks pikendada lahusoleku aega eriti, kui tegu on noore koera või varjupaigast võetud loomaga. Kaks kuud võib minna enne, kuni saad jätta oma lemmiku 4-5 tunniks üksi koju. Harjutada tuleb igapäevaselt ja kindlasti rahulikus olekus. Kodust välja minnes tuleks alguses 5-10 minutiga alustada ning edaspidi aega pikendada.
Mõtle välja lahkumise rituaal. Julgusta alustuseks koera lõdvestuma uksemati peal. Peale jalutuskäike, saada koer tema tuppa – kasuta turvaväravat või aedikut ning jäta oma koer umbes 10 minutiks toiduga täidetud mänguasjaga või suure kondiga omapead ning pikenda seda aega iga päev 5 minutit.
Ära mine ära, vaid ole näiteks kõrvaltoas, et saaksid tulla oma koera kiitma hea käitumise eest – vaikselt olemine, mängimine või pikutamine. Ajaga hakkab koera ärevus vähenema, kui ta mõistab, et hea käitumisega tuled sa tema juurde tagasi.
Mainiksime ka ära, et teise koera perre võtmine ei lahendaks olukorda, sest kui koer on sinusse juba nii kiindunud, on sinu ära minemine tema jaoks suur mure.
Kui koer on juba üksi olemisega harjunud, tasuks temaga enne jalutamas käia, süüa anda ning jätta talle midagi meelepärast. Kõige parem koht on ruum, kus koer ise magab.
Lahkumisel ole rahulik – liiga emotsionaalsed hüvastijätud võivad koera veel rohkem stressi ajada.